Tagasiside kursusele

Kas olin aktiivne osaleja?

Mulle antud kursus väga meeldis just enesetäiendamise mõttes. Mulle meeldis ülesandeid lahendada/koostada. Samas ei olnud ma väga aktiivne teiste töödega tutvumisel. Iga ülesande puhul lugesin küll osade kursuslaste tööd läbi (rohkem küll oma tuttavate tööd), kuid siiski mitte kõigi omad.

Milles see väljendus?

Ma lugesin enda harimiseks päris palju materjali juurde ning tegin ülesandeid meelsasti, ma ei pidanud ennast selleks sundima ning ülesanded olid tehtud alati juba enne tähtaega. Kui on huvi, tegeled meelsasti ja rohkem.

Kuidas minu õpiharjumused toetasid kursuse läbimist?

Mul ei ole probleeme õppimise planeerimisega. Mul on alati kõik tegemist vajavad asjad seatud kindlasse järjekorda, asjad on pandud kuupäevaliselt paika ning iga asi saab õigeks ajaks tehtud. Ma suudan keskenduda õppimisele ja ei lase ennast muudest asjadest segada.

Kuidas minu õpioskused toetasid kursuse läbimist?

Kuna selle kursuse teema puudutab mind ka isiklikult, siis ei olnud aine omandamisel probleeme.

Kuidas arvestasin kaasüliõpilaste ja õppejõu kommentaaridega blogis?

Eks ma mõttes tegin ikka omad järeldused, kuid kommentaarid olid valdavalt positiivsed ning tõstsid mu enesetunnet.

Mis ja miks läks eriti hästi?

Ma arvan, et hästi õnnestusid sellised ülesanded, milles pidi rakendama rohkem fantaasiat ning loovust (nt mudeli lahtiseletamine või lõõgastusharjutus).

 Mis oleks võinud teisiti olla?

See on küll veebipõhine valikaine, kuid ma oleksin soovinud vahepeal ka seminari vormis kokkusaamist, et teemasid koos läbi arutada nii nõustaja kui patsiendi poole pealt. Sellistel teemadel arutlemine on väga huvitav. Mida ma ei armasta, on teiste tööde kommenteerimine. Mulle meeldib neid küll lugeda, aga kommenteerida mitte, sest iga inimene saab  asjadest isemoodi aru, see võib mulle meeldida või siis mitte. Ma parem ei tahaks sellel teemal sõna võtta.

Mida endas veel arendada?

Kuna see teema puudutab mind ka isiklikult, siis sooviksin rohkem arendada endas ärevusega toimetulemist ehk siis näiteks mõtete mujale suunamist või hingamistehnikat lihvida.

Kuidas muuta õppimisprotsess efektiivsemaks?

Alguses tundus ülesannete lahendamine hästi suure tempoga, kuid kui see bloggi-teema oli rohkem selge, oleks võinud isegi enam neid ülesandeid olla selle aja jooksul.

Soovitused iseendale tulevikuks e-kursuse läbimisel?

Ega ma tegelikult e-kursuseid ei fänna, sest ma ei tunne arvutis ennast väga koduselt. Pealegi meeldib mulle arutleda, mida selles keskkonnas nii hästi teha ei saa. Soovitus on mitte karta arvutit!

Lõõgastusharjutus

Ülesanne 7

Lõõgastusharjutus – Mõtle ennast mõnda rahulikku/lemmik kohta

Te jalutate lumises päikeseküllases metsas. Lumi sillerdab ja paneb teid mõnusalt silmi kissitama. Ilm on ilus ja talve kohta soe. Te näete, kuidas lumistelt kuuskedelt kukuvad maha suured ja pehmed lumemütsid. Aeglaselt liuglevad alla üksikud lumeräitsakad. Te jalutate, lööte saapaninaga lund teelt eest. Lumel on näha ka jänese- ja kitsejälgi, kes mitte väga ammu siit möödusid. Te kuulatate, kuid midagi ei olegi kuulda. See vaikus on lummav. Suured pehmete lumepatjadega puud kõrguvad teie pea kohal. Te tunnete ennast pisikese ja kaitstuna.

Mets hakkab hämarduma. Puude vahelt vilksatab valgustäpp. Teie süda täitub rõõmuga. Ees ootab kohtumine oma unistuste metsamajakesega. Kellegi hoolitsevad käed on süüdanud kaminas tule. Leegikuma peegeldub aknas. Te jõuate lumise majakeseni, mille korstnast tõuseb püstjoones taevasse suitsujuga. Avate kääksuva ukse, ninna tungib soe kaminahõng. Te astute sisse, klopite jalgadelt lume ning istute kamina ette soojale vaibale. Hinge täidab suur rahu. Te vaatate praksuvaid puid kaminas, joote kuuma teed ja olete lihtsalt teie ise – te tunnete end hubaselt ja turvaliselt.

Ärevushäirega isikute kesksete mõtete ja arvamuste ning erinevate kognitiivsete ja käitumuslike tehnikate äratundmine juhtumite põhjal

Ülesanne 4

NB! Kirjutasin siia nii palju, kui palju minu olematu inglise keele oskus lubas.

Sotsiaalfoobia

Esimene mõte, mis mul peale filmi vaatamist tekkis, oli see, et sotsiaalfoobia ei möödu ilma sekkumiseta ehk et tuleb pöörduda spetsialistide poole. KKT ja ravimid koos annavad soovitud tulemused. Sotsiaalfoobia all kannatavate inimeste mõtted, arvamused ja hinnangud: kardetakse kritiseerimist, seda, et kõik sind vaatavad ja arvustavad. Iseennast peetakse veidrikuks, sest kardetakse teisi inimesi. Valdav tunne on meeleheide, häbi, hirm tähelepanu keskmes olla, depressioon, aga ka enesetapumõtted. Need inimesed reageerivad uuele olukorrale üle, häbenevad ennast, otsivad abi ka alkoholist. Nad on isoleeritud, ei suuda tööl käia. Ei suuda rääkida – aju blokeerib. Soovitused: ärge andke alla, pöörduge abi saamiseks spetsialisti poole, tehke soovitatud harjutusi, käige teraapias, negatiivsed mõtted tuleb pöörata positiivseteks, võtke ravimeid.

Üldistunud ärevushäire

Kesksed märksõnad abistamisprotsessis: palu joonistada oma emotsioonid paberile ja nendest rääkida, tee harjutusi, kontsentreeru hingamisele - sügav hingamine, hinga rahulikult ja lase oma murel minna.

Krooniline valu

Valu tekitab depressiooni. Terapeut lasi patsiendil lihtsalt ennast tühjaks rääkida: kirjeldada oma enesetunnet, valu, sümptomeid.

Ärevushäire

Pane kirja, mis tekitab ärevust, vaidlusta negatiivsed mõtted, lase patsiendil rääkida, kui tõenäoline see on, mida ta kardab.

KKT ärevushäire korral

Patsient kirjeldab, mis sümptomid teda vaevavad. Ta on väga häiritud. Samas on patsient vastava eriala arsti juures käinud,veretestid on tehtud ning vastus, et kõik on korras, saadud. Terapeut kordab kõik patsiendi öeldu üle ning nendib, et te ikka veel muretsete, kuigi ei ole ju enam põhjust.

Negatiivsed mõtted ja nende vaidlustamine

Ülesanne 5

Juhtum 2. Külli lugu

Negatiivsed mõtted                                                          Negatiivsed tunded:

                                                  

Teised põlgavad mind                                                        kõik libiseb käest (lootusetu)

Hakkab halb, kui voodist tõusen                                        ei saa hakkama (saamatu)      

Võin endaga midagi halba teha                                          ei jõua taluda (jõuetu)

Väljas juhtub midagi halba                                                ei ole piisavalt naine (ebakindel)       

Mõtted ärevusest ja tunnetest, mis sellele järgnevad

Negatiivsete mõtete vaidlustamine

„Teised põlgavad mind“

Kes on need inimesed, kes sind põlgavad. Nimeta need! Palun kirjelda, milles see põlgus väljendub.

„Väljas juhtub midagi halba“

Kas sinuga on varem väljaspool kodu midagi juhtunud? Miks sa arvad, et sinuga midagi juhtub? Kirjelda, mis sinuga juhtub.

„Hakkab halb, kui voodist tõusen“

Kas sul voodis ei hakka halb? Kas sul hakkab kohe halb, kui voodist tõused? Mida see „halb“ tähendab? Kas sa voodis olles mõtled oma ärevusele vähem või siiski rohkem? Aktiivne tegutsemine hoiab rohkem mõtteid negatiivsetelt asjadelt ja ärevuselt eemal.

Äreva patsiendi juhtumi kirjeldamine oma kogemuste põhjal

Ülesanne 3

Äreva patsiendi juhtumi kirjeldamine oma kogemuste põhjal

Näide:

Olen õde söömishäirete osakonnas. Sealsetele patsientidele valmistab tohutut ärevust söök ja söömine. Enamasti nad on selles osakonnas ravil vabatahtlikult, kuid sellegipoolest maadlevad nad igapäevaselt ärevusega. Antud loo patsiendi jaoks on kõige probleemsemaks toiduks magustoit. Üheks ooteks peab patsient ära sööma väikese koogitüki. Kõigepealt patsient lihtsalt istub liikumatult laua taga ning põrnitseb koogitükki. Seejärel hakkavad tema käed värisema ning ta muutub näost punaseks. Veidi aja pärast väriseb ta juba silmnähtavalt üle kogu keha ning hakkab higistama. Jätkuvalt vaatab ta koogitükki. Ta keeldub söömast, on sõjakas ning solvav õdede ja kaaspatsientide suhtes. Kuna ta on haiglas vabatahtlikult ning peab alluma sealsetele reeglitele, tuleb tal see koogitükk  ikkagi ära süüa. Lõpuks hakkab patsient sööma. On näha, et toit käib suus  ringi ning esinevad neelamisraskused. Kui koogitükk on söödud, tohib patsient lauast lahkuda. Teel oma palatisse kipub ta minestama, kuid teadvust siiski ei kaota. Palatis vaatab ta ennast peeglist, on väga vihane, nutab, väriseb ning higistab. Ta on väga hirmunud sellest pildist, mida ta peeglist näeb – tohutu suur ja paks tüdruk, kelle ihu pidžaama all lotendab. Olgu öeldud, et tegemist on ülipeenikese anoreksiahaigega. Patsient on väga ägestunud ning nõuab luba õue jooksma minna.

Mõttetu on öelda ärevuses patsiendile: rahune maha! Antud situatsioonis ma paluksin patsiendil rääkida, mis siis temaga nüüd juhtus, mis muutus, kui ta selle koogitüki ära sõi. Ma seisaksin temaga koos peegli ees ning vaataksime, missuguseks ta siis muutus. Ma ilmselt prooviksin viia juttu ka sellelt koogitükilt mõnele muule toidule, mida talle meeldib süüa, üritaksin panna patsienti rääkima millestki tema jaoks meeldivast. Kui patsient minuga vähegi koostööd teha tahaks, prooviksime ehk koos lõdvestavaid hingamisharjutusi teha. Ärevus ei vaibu enne, kui ta selle koogitüki oma mõtetest välja saab ning adub, et tõepoolest, see koogitükk ei teinud talle midagi. Tema negatiivsed mõtted on vaja ümber pöörata, ratsionaliseerida, hingamistehnikaga ärevus maha võtta ning tema mõtted millelegi muule (meeldivale) suunata.

Äreva patsiendi ärevust tekitavaid mõtteid on väga raske maha suruda. Isegi kui ärev patsient väga tahab omi mõtteid mujale suunata, ei ole see siiski nii lihtne. Nii kaua, kui patsiendi peas keerlevad teda ärevaks ajavad mõtted, ei rahune maha ka tema organism. Inimesel on füüsiliselt väga halb olla ja see omakorda tekitab lisaärevust. Tegemist on nagu omamoodi nõiaringiga. Patsiendile on vaja anda kinnitust, et temaga ei juhtu mitte midagi halba, sest hirm ongi see, mis ärevust toidab.

Ärevushäire kognitiivne mudel

Ülesanne 2

Mina valisin ärevushäire mudeli lahtiseletamiseks Mudeli nr. 2. Teen seda väljamõeldud näite abil.

On üks Väike Tüdruk, kes elab koos ema, isa ja vennaga. Paraku on tema isa alkohoolik ning muutub joobes olles vägivaldseks nii oma naise kui poja suhtes. Oma tütart isa ei puutu, vastupidi - teda hoiab isa väga. Väikese Tüdruku igapäevane mure on see, mis õhtul kodus toimuma hakkab: kas isa tuleb töölt õigel ajal koju või läheb jooma, kas tuleb öösel ning äratab kogu pere üles ning hakkab emaga tülitsema, kas isa hakkab ema ja venda peksma või läheb siiski magama. Väike Tüdruk peab igal hommikul oma kohuseks isalt välja lunida lubadus, et isa tuleb õigel ajal töölt koju ja ei lähe jooma. Kui saabub õhtu ja kell on sealmaal, et isa peaks koju tulema, muutub Väike Tüdruk rahutuks, kui isa hilineb, juba murelikuks ning vastu ööd väga rahutuks. Väike Tüdruk ei suuda uinuda, ta kuulatab iga trepikojast kostvat sammu ning "ootab" isa kojujõudmist. Kui purjus isa öösel koju jõuab, muutub Väikese Tüdruku mure tohutuks ning ta rahuneb alles siis, kui isa on magama jäänud. Hommikul algab kõik otsast peale. Väike Tüdruk tunneb vastutust ema ja venna ees, sest isa hoiab teda ning temale haiget ei tee.

Ema ja isa lahutavad. Teismelise periood möödub Tüdrukul ema ja vennaga koos elades. Kuid sama muster kordub. Tüdrukust mitmeid aastaid vanem vend hakkab samuti jooma ning samamoodi öösiti koju tulema. Tüdruk valvab jälle, et vend suitsetades maja põlema ei paneks, magama minnes tulesid põlema ei jätaks. Rahuneda ja magama jääda saab Tüdruk alles siis, kui vend on kodus ja magama jäänud.

Siis saab Tüdrukust Naine ning ta lahkub kodust. Vahelduseks rahulik ja lõbus elu, Naine leiab endale toreda kaaslase, abiellub, sünnib esimene väga oodatud laps. Kõik oleks justkui hästi... Kuid millegipärast hakkab tervis jukerdama: tekib pidev ja väsitav poomistunne kaelal, neelamine on raske, süda puperdab, käivad mingid imelikud kuumahood. Tekib tohutu surmahirm ja mure, kuidas laps ilma emata hakkama saab. Kogu aeg on suur mure: äkki lapsega juhtub midagi, äkki laps sureb ära, kui mees ei jõua õigel ajal koju või ei võta telefoni vastu, on temaga kindlasti midagi halba juhtunud, kui ema ei võta oma kodus (vanem inimene peaks ju kogu aeg kodus olema) lauatelefoni vastu, on ta kindlasti surnud või paremal juhul raskesti haige. Naine kontrollib kogu aeg kõike ja ei lõpeta muretsemist ka siis, kui kõik on üle kontrollitud. Naine on vaimselt ja kehaliselt täiesti kurnatud.

Generaliseerunud ärevushäire

Ülesanne 1




https://www.slideshare.net/secret/A0eTcGAIgmpINB